väärarusaam
Väärarusaam on vale või ekslik arusaam millestki, mis ei vasta tegelikkusele või tõele. Väärarusaamad tekivad sageli puudulike teadmiste, väärinfo või vale tõlgenduse tõttu.
Väärarusaam on ekslik või ebatäpne ettekujutus mingist nähtusest, asjast või teemast, mis ei vasta tegelikule olukorrale ega tõele. Väärarusaamad võivad puudutada igat eluvaldkonda – teadust, ajalugu, tervist, kultuuri või igapäevaelu. Väärarusaamad tekivad mitmesugustel põhjustel: puudulikud või vananenud teadmised, väärinfo levimine, lihtsustatud või moonutatud selgitused, ebaõige tõlgendamine või lihtsalt kuulujuttude ja müütide püsimine ühiskonnas. Näiteks on levinud väärarusaam, et inimene kasutab ainult 10% oma ajust (tegelikult kasutatakse kogu aju), või et vitamiin C ravib külmetushaigust (tegelikult vähendab vaid sümptomeid). Hariduses ja teaduskommunikatsioonis on väärarusaamade väljaselgitamine ja kummutamine oluline osa õppeprotsessist. Interneti ajastul levivad väärarusaamad kiiresti läbi sotsiaalmeedia, mistõttu on kriitilise mõtlemise oskus ja teaduslikele allikatele tugineva info kontrollimise oskus eriti olulised. Eesti keeles kasutatakse sageli ka termineid eksiarusaam või väärarvamus.
Etümoloogia
Liitsõna: väär (ekslik, mitteõige) + arusaam (millestki aru saamine, mõistmine). Eesti keeles kujunenud sõna, mis on olnud kasutuses 20. sajandist.
Kasutusnäited
Levinud väärarusaam on see, et kaeluskraaviga magamine põhjustab kõrvetisi.
Õpetaja selgitas tunnis teaduslikke väärarusaamu, mis on paljudel inimestel siiani olemas.
Paljudel on väärarusaam, et antibiotikumid aitavad viirushaiguste vastu.