vaeseke
Vaeseke on hellituslik või kaastundlik väljend, millega viidatakse kellelegi, kes on haavatav, abitu või kahetsusväärses olukorras, samuti deminutiivne vorm sõnast «vaene».
Vaeseke on eesti keeles laialdaselt kasutatav hellitusvorm või kaastunnet väljendav sõna, mis moodustub sõnast «vaene» ja deminutiivsufiksitest -ke. Sõna väljendab kaastunnet, haletsust või õrnust kellegi suhtes, kes on hädas, haige, õnnetu või muul moel haavatav. Näiteks öeldakse lapse kohta, kes on kukkumise tõttu valutanud: «vaeseke laps». Sõna võib viidata ka kellelegi, kes on materiaalselt vaene, kuid sagedamini väljendab see emotsionaalset suhtumist ja soovi kaitsta või lohutada. Mõnikord kasutatakse sõna ka iseenda kohta poolnaljatlevalt või kaastunnet otsides. Vanemates tekstides ja rahvaluules esineb vaeseke ka iseseisva nimetusena madalas seisuses või vaeses olukorras inimese kohta. Sõna kuulub eesti keele deminutiivide hulka, mis väljendavad väiksust, õrnust või hellitust, nagu näiteks poisike, kassike või lilleke.
Etümoloogia
Moodustatud sõnast «vaene» deminutiivsufiksi -ke abil, mis eesti keeles väljendab väiksust, hellitust või kaastunnet.
Kasutusnäited
Ema võttis kukkumise peale nutva lapse sülle ja ütles: «Oh sa vaeseke, kas väga valus oli?»
Naabriperenaine oli haige, sõbrannad ütlesid: «Vaeseke, loodetavasti saab ta varsti terveks.»
Pärast rasket tööpäeva ohkas ta: «Oi vaeseke mina, millal see päev lõpeb.»