valgustugevus
Valgustugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab valgusallika poolt teatud suunas kiiratava valguse tugevust. Mõõdetakse kandelates (cd).
Valgustugevus on fotomeetriline suurus, mis iseloomustab valgusallika kiirgust teatud suunas. See näitab, kui palju valgust allikas kiirgab kindlas ruuminurgas, arvestades inimsilma tundlikkust erineva lainepikkusega valguse suhtes. Mõõtühikuks on kandela (cd), mis on üks SI süsteemi põhiühikuid. Valgustugevus on oluline suuruse valgustite projekteerimisel, fotograafias, teatri- ja filmiproduktsioonides ning igapäevaselt lampipirnide ja muude valgusallikate iseloomustamisel. Erinevalt valgusvoost, mis väljendab kogu kiiratava valguse hulka, näitab valgustugevus konkreetset suunastatust. Näiteks prožektori kiir on keskmes tugevam kui äärealadel, mis väljendub just valgustugevuse jaotuses. Igapäevaelus puutume valgustugevusega kokku valides sobivaid lambipirne ruumidesse või seadistades fotoaparaadi välku. Liiga suur valgustugevus võib põhjustada pimestavat efekti, liiga väike aga ebapiisavat valgustust.
Etümoloogia
Liitsõna: valgus + tugevus. Eesti keelde kujunenud füüsikatermin rahvusvahelise fotomeetria arengu käigus 20. sajandil.
Kasutusnäited
Töökoha valgustugevus peab vastama töötervishoiu nõuetele.
LED-lambi valgustugevus on suunatud, samas kui hõõglambi puhul jaotub valgus ühtlasemalt.
Fotograaf kontrollis välgu valgustugevust enne portreefotode tegemist.