välispoliitika
Välispoliitika on riigi tegevus ja otsused rahvusvahelistes suhetes, mille eesmärk on kaitsta riigi huve, turvalisust ja majanduslikke huve teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülemaailmsete protsesside suhtes.
Välispoliitika on riigi strateegia ja tegevus rahvusvahelises arenas, mis hõlmab suhteid teiste riikide, valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Välispoliitika peamised eesmärgid on riigi julgeoleku tagamine, majandushuvide kaitsmine, poliitilise mõjuvõimu suurendamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine. Välispoliitika kujundamine ja elluviimine on tavaliselt valitsuse, eelkõige välisministeeriumi ja riigipea vastutusalas. Välispoliitika väljendub diplomaatiliste suhete kaudu, rahvusvaheliste lepingute sõlmimises, osalemises rahvusvahelistes organisatsioonides (nagu ÜRO, NATO, Euroopa Liit), arenguabi andmises, kaubanduspoliitika kujundamises ning sõjalises ja julgeolekualases koostöös. Eesti välispoliitika peamised suunad on olnud lõimumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, suhted Põhjamaade ja Balti riikidega, transatlantiline koostöö ning Venemaa ja Ida-Euroopa poliitika. Välispoliitika võib olla aktiivne või passiivne, isolatsionistlik või rahvusvaheline, lähtuda reaalpoliitikast või väärtuspõhisest lähenemisest. Riikide välispoliitika kujundamisel mängivad rolli nii geopoliitilised tegurid, ajaloolised sidemed, majanduslikud huvid kui ka ideoloogilised väärtused.
Kasutusnäited
Eesti välispoliitika põhineb tihedal koostööl liitlaste ja partneritega NATO-s ja Euroopa Liidus.
Välisminister tutvustas riigikogus valitsuse välispoliitika põhisuundi järgmiseks aastaks.
Riigi välispoliitika peegeldab sageli selle ajaloolist kogemust ja geograafilist asukohta.