vanim
Vanim on omadussõna «vana» ülivõrre, mis tähistab millegi või kellegi seas kõige suuremat vanust või kõige varasemat päritolu.
Vanim on omadussõna «vana» ülivõrre, mis näitab, et isik, ese või nähtus on vanuselt kõige suurem või ajaliselt kõige varasem mingis rühmas või võrdluses. Sõna kasutatakse nii inimeste (nt vanim laps peres, vanim elanik linnas) kui ka esemete, hoonete, organisatsioonide ja traditsioonide kohta (nt vanim hoone linnas, vanim ülikool Eestis). Ajaloolises ja kultuurilises kontekstis viitab vanim sageli millegi algupärasusele või esmasusele. Näiteks võib rääkida vanimast kirjalikust allikast, vanimast teadaolevast asulast või vanimatest kommetest. Eesti kultuurikontekstis on olulisel kohal näiteks Tartu Ülikool kui vanim ülikool Eestis või Tallinna vanalinn kui üks vanimaid säilinud keskaegse linnaehituse näiteid Põhja-Euroopas. Vanima inimese tiitlit kasutatakse sageli gerontoloogilistes uuringutes ja ühiskondlikes aruteludes eluea pikenemisel. Sõna võib esineda ka vormis «vanimat» (nt vanimat sorti), «vanimad» (nt vanimad elanikud) ning seda kasutatakse sageli superlatiivina millegi ajaliselt esialgse või kõige pikema ajalooga oleva tähistamiseks.
Etümoloogia
Tuleneb eesti keele omadussõnast «vana», mille ülivõrre moodustatakse järelliitega «-im». Sõna «vana» on soome-ugri päritolu ja leidub sarnastes vormides ka teistes läänemeresoome keeltes (soome vanha, vadja vana).
Kasutusnäited
Tartu Ülikool on Eesti vanim kõrgkool, asutatud 1632. aastal.
Minu vanaema on meie peres vanim, ta sai eelmisel nädalal 95-aastaseks.
Arheoloogid leidsid vanimad inimtegevuse jäljed Eestis Pulli asulast, mis pärinevad umbes 11 000 aasta tagusest ajast.