viitma
Viitma on tegusõna, mis tähendab osutama, tähelepanu juhtimist millegi juurde või mingile asjaolule vihjamist. Samuti kasutatakse tähenduses märku andma või näitama.
Viitma on eesti keeles laialdaselt kasutatav tegusõna, mille põhitähendus on osutada millelegi, juhtida kellegi tähelepanu mingile asjaolule või teabele. Näiteks võib keegi vihjata või viidata faktile, dokumendile, allikale või varasemale sündmusele. Viitamine võib olla otsene (nt «Autor viitab oma varasemates töödes sellele teemale») või kaudne (nt «See fakt viitab võimalikule probleemile»). Teaduskirjanduses ja ametlikes tekstides kasutatakse viitamist sageli allikate märkimiseks – autor viitab teiste autorite töödele, uuringutele või dokumentidele. Viitama võib ka füüsiliselt näpuga või käega suunda näidates. Argikõnes kasutatakse ka tähenduses «märku andma» või «vihjet andma» – näiteks «Ta viitas mulle, et oleks vait». Sõna esineb ka püsiväljendites nagu «viitama võimalusele», «viitama allikale», «viitama seadustele» või «viitama faktidele». Viitamine on oluline osa akadeemilisest ja ametlikust suhtlusest, kus tuleb näidata teabe päritolu ja toetada väiteid allikatega.
Etümoloogia
Tuleneb tüvest «viit» (märk, juhis, osutus), mis omakorda on seotud sõnaga «viima» (suunda näitama, juhatama). Soome keeles vastab sellele «viitata».
Kasutusnäited
Õpetaja viitas õpikus olevale peatükile, kus teema on põhjalikumalt lahti seletatud.
Uuringu tulemused viitavad sellele, et probleem on laiem kui arvati.
Artiklis tuleb alati viitata kasutatud allikatele ja andmetele.
Ta viitas käega akna poole, kus paistis ilus vaade merele.
Minister viitas oma kõnes varasematele reformidele ja nende tulemustele.