aadlimees
Aadlimees on aadliku päritoluga või aadlisusega mees, kes kuulub ühiskonna kõrgematesse kihtidesse ja omab tavaliselt maavaldusi ja eesõigusi.
Aadlimees on ajalooline ühiskonnaklass, mis tekkis Euroopas keskaegsel ajal. Aadlimehed kuulusid põlisaadlisse ja olid tavaliselt maavalduste omanikud, kes said erinevaid õigusi ja privileege. Eestis oli aadel pikka aega faktiliselt baltisaksa päritoluga, kuid ajal kui aadli süsteem oli aktiivne, sai aadlimeeste hulka kuuluda erinevate rahvuste esindajaid. Aadlimehed täitsid riigis juhtivaid rolle nii sõjaliste kui administratiivsetegi valdkondades. Aadli institutsiooni lõpp Eestis seotud 20. sajandi alguse sündmustega ja vabariigi kehtestamisega.
Etümoloogia
Aadlimees koosneb sõnadest "aadel" (läti keelest adopteeritud aadr, tähendades põlisrahvast või juurt) ja "mees" (isikuline determinant).
Kasutusnäited
17. sajandil käis aadlimees kõrgkoolides ja omandas haridust Euroopa eri paikades.
Nõukogude ajal ei olnud aadlimeest enam eriliste õigustega isik.
Baltisaksa aadlimees omandas suure mõju Eesti riigijuhtimises 18. ja 19. sajandil.