aminohape
Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amiinrühma ja karboksüülrühma ning on valkude põhiline ehitusplokk. Eluslooduses on teada umbes 20 standardset aminohapet, mis ühendatakse peptidiside abil valkude moodustamiseks.
Aminohape on orgaaniline molekul, millel on kaks funktsionaalset rühma: amiinrühm (-NH₂) ja karboksüülrühm (-COOH). Nende rühmade olemasolu annab aminohapetele ainulaadsed keemilised omadused. Aminohapped on eluslooduse jaoks äärmiselt olulised, kuna need on valkude ehitusplokkideks. Kui aminohapped ühendatakse peptidiside abil, moodustuvad polüpeptiidid ja lõpuks komplekssed valgud, mis täidavad paljusid bioloogilisi funktsioone. Standardset aminohapet on 20, nagu näiteks glütsiini, alaaniini ja valiin. Lisaks standardsetele aminohapetele on olemas ka mittestandardsed aminohapped, mida leidub looduses harvemal kujul.
Etümoloogia
Sõna "aminohape" on ladina ja kreeka päritolu: "amiin" pärineb ammoniumi tuletisest (ammonia) ja "hape" on eesti keeles harilik sõna. Termini kasutamine on rahvusvaheliselt levinud ja tuleneb keemikute nimetusest 19. sajandil.
Kasutusnäited
Valgu tähtsus seisneb selles, et see on üles ehitatud aminohapete aheleist.
Aminohapete ringlus on oluline meie ainevahetusprotsessis.
Teadlased uurivad, kuidas erinevad aminohapped mõjutavad inimese tervist ja arengu.