arreteerimine
Arreteerimine on isiku vabaduse piiramise ja kinni pidamise tegevus, mille viib läbi politsei või muu pädevus omav asutus kuriteo kahtluse alusel.
Arreteerimine on õiguslikult määratud protsess, mille käigus politsei või teised õiguskaitseasutused peatavad isiku ja viivad ta kokku kuriteo kahtlusega, mis võib olla seotud rikkumise, näiteks varguse, vägivalla või muuga kuritegu. See on erinevate seaduslikest meetmetest, mida kasutatakse järjekorras - esialgu võib olla kahtlusest teatamine, seejärel kohtu otsus ja arreteerimiskäsk. Arreteeritud isikule tuleb teatada tema õigustest ja arreteerimise põhjusest. Arreteerimise kestus on seadusega piiratud ja tavaliselt peab kahtlustatav kuuldavõtmisele viidud 48 tunni jooksul. See on fundamentaalne õiguskaitsemeetme osa nii rahvusvahelises kui Eesti õigussüsteemis.
Etümoloogia
Prantsuse keelest "arrêter" (peatada), mis omakorda pärineb ladina keelest "ad-restare" (peatada juures).
Kasutusnäited
Kahtlustava isiku arreteerimine toimus õhtul poliitsipatrull interventsiooni käigus.
Prokurör taotles kohus arreteerimine pikendamist kahe nädalave võrra.
Arreteerimise ajal peab politsei teavitama inimest tema konstitutsioonsetest õigustest.