arstiteadus
Arstiteadus on teaduslik distsipliin, mis uurib inimese keha ehitust, talitlust ja haigusi ning arendab meetodeid nende diagnoosimiseks ja raviks.
Arstiteadus ehk meditsiin on bioloogiliste ja kliiniliste teaduste kompleks, mille eesmärk on säilitada ja parandada inimese tervist. See hõlmab paljusid erialasid, nagu anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia, kirurgia ja erinevaid sisehaigluste spetsialiteedid. Arstiteadus toetub teaduslikes uuringutes saadud teadmistele ja kliinilisele praktikal kogutud kogemustele. Ajalooliselt on arstiteadus arenenud müstikast ja empiiriast üha enam teaduslikku lähenemist omavaks distsipliiniks. Kaasaegne arstiteadus kasutab kõige uuemat tehnoloogiat, alates biotehnoloogiast kuni digitaalse diagnostikani.
Etümoloogia
Eesti keeles koostatud sõna: "arsti" (arst + omastava käände lõpp) ja "teadus" (teaduse sõnast). "Arst" pärineb balti-soome keeltest. Sõna on otsene vaste ladinakeelsele "medicina" ja kreekakeelsele meditsiini terminoloogiale.
Kasutusnäited
Arstiteadus on üks kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga teadusharudest.
Ülikooli arstiteaduse õppekava kestab tavaliselt kuus aastat.
Modernaalne arstiteadus ei saaks olla võimalik ilma keemiale ja füüsikale rajatud uuringuteta.