artikulatsioon
Artikulatsioon on häälikute selge ja täpne hääldamine või kõnesegmentide ühendamine. Termin viitab ka kehaosade ühenduskohale, näiteks liigeste paindumisele.
Artikulatsioon on kõneproduktsiooni protsess, kus suuõõne, huulte, keele ja hammaste liikumise abil tekitatakse erinevaid häälikuid. Heale artikulatsioonile on iseloomulik selge ja arusaadav hääldumine, kus iga häälik on täpselt väljendatud. Artikulatsiooni kvaliteet mõjutab oluliselt kõne arusaadavust ja hääle kvaliteeti. Meditsiinis ja anatoomias tähendab artikulatsioon ka liigeste ühenduskohta, kus luud liiguvad üksteise suhtes. Termin pärineb ladina keelest ja on laialt kasutusel eesti keele, logopeedia ja ortopeedias.
Etümoloogia
Ladina keelest articulus (liiges, ühenduskoht), araabia ja pärsia keele vahendusel
Kasutusnäited
Näitleja eriline artikulatsioon tegi tema kõne väga selgeks ja meeldivaks kuulata.
Logopeed õpetas last paremat artikulatsiooni harjutuste abil.
Arsti arvates oli patsiendi artikulatsioon häiritud seoses käekõõlusega.