aspirantuur
Aspirantuur on teaduslik uurimisaste, mille käigus aspirant valmistab doktoriväitekirja ja omandab uurimisoskusi juhendaja järelevalve all.
Aspirantuur on kõrgeim akadeemiline aste eesti kõrgharidussüsteemis, mis järgneb magistriõpingutele. Aspirantuuri käigus tegeleb õppija (aspirant) iseseisvate teadusuuringutega ja kirjutab doktoriväitekirja juhendaja poolt suunataval teemal. Aspirantuur kestab tavaliselt 3-4 aastat ja on teaduskarrieeri alustavale isikule võimalus omandada sügavad teaduslikud teadmised ja uurimisoskused. Aspirantuuri lõpuetapil kaitsmisele kuuluva väitekirja edukal kaitsmisel saab isik doktori kraadi. Aspirantuur rahastakse nii riiklike stipendiumprogrammide, stipendiumite kui ka erinevate uurimisprojektide kaudu.
Etümoloogia
Laenatud sõna ladina keelest (aspirare - taotlema, pingutama) kaudu vene keele aspirantura kaudu.
Kasutusnäited
Tema aspirantuur käsitles keskaegse eesti kultuuri arengut.
Pärast magistrikraadi omandamist astus ta aspirantuuri, et jätkata füüsika alal uurimistöid.
Aspirantuur nõuab suurt isetööd ja akadeemilist pühendumist.