baltisaksa
Baltisaksa on Baltimaal (praegused Eesti, Läti ja Leedu alad) aja jooksul elainud saksa päritoluga rahvusgrupp, kes moodustas kohalikku aadli ja kaupmehe klassi. Nad mängisid olulist rolli Baltimaade poliitilises, majandus- ja kultuurielus eriti keskajal ja varauusajal.
Baltisakslased olid Baltimaal asunud saksa päritoluga inimesed, kes säilitasid oma keelt, kultuuri ja usaldust juba 13. sajandist alates, mil Liivimaa ordu ja Hansakaupmhed jõudsid piirkonda. Nad moodustasid privileegitud kihti, millele kuulusid mõisnike, linnade juhid ja kaupmehe eliiit. Baltisakslased domineerisid Baltimaa aadluse, kirikuelu ja majanduses kuni 19. sajandi lõpuni ja isegi 20. sajandi alguseni. Nende kultuur oli tihedalt seotud saksa-protestantliku traditsiooniga. 20. sajandi poliitiliste muutuste, eriti maadeformi ja Eesti, Läti ning Leedu iseseisvumisega, vähenes nende mõju märkimisväärselt. Pärast Teist maailmasõda emigreerus enamus baltisakslastest Saksamaale.
Etümoloogia
Saksakeelne 'Baltendeutsche' < 'Baltikum' (Baltimaa) + 'Deutsch' (saksa). Eestis omaksvõetud baltisaksa kujul.
Kasutusnäited
Baltisaksa aadlikud omastasid suure osa Eesti maaomandist ja valitsesid seal sajandeid.
Tallinna Vanalinn säilitas palju baltisaksa ajast pärit arhitektuuri ja kultuuritraditsioone.
19. sajandil hakkas baltisaksa domineerimist väljakutsuma kiiresti kasvanud eesti rahvuslik liikumine.