determinism

nimisõna ametlik teadus

Determinism on filosoofiline seisukoht, et kõik sündmused, sealhulgas inimese teod ja otsused, on täielikult määratud eelnevatest põhjustest ja seadustest. See tähendab, et tulevikus ei ole tegelikult valikuvabadust, vaid kõik on juba eelnevalt määratud.

Determinism on metafüüsika ja filosoofia oluline kontseptsioon, mis väidab, et universumis kehtivad rangelt kausaalsed seadused ja et iga sündmus, mis kunagi juhtub, on paratamatult määratud eelnevate tingimuste ja looduseseadustega. Teisisõnu, kui me teaksime täielikult mineviku olekut ja kõiki kehtivaid füüsikaseadusi, saaksime täiesti täpselt ennustada tuleviku.

Determinismi vastandiks on indeterminism ja vabaduse doktriinid. Determinism seab küsimuse alla inimese vabaduse ja vastutuse kontseptsiooni, sest kui kõik on eelnevalt määratud, siis kuidas saab inimene olla vabadus otsuseid teha?

Filosoofia ajaloos on determinismi pooldanud mitmed tähtis mõtlejad, nagu näiteks Spinoza ja Laplace. Kaasaegne teadus, eriti kvantmehaanika, on tutnud determinismi problematiseerimisele, kuna subatomaarsel tasandil esineb näiliselt juhuslikkust.

Determinism on tähtis teema eetika, õiguse ja psühholoogia valdkonnas, kuna see puudutab küsimusi vastutusest, süü ja karistuse põhjendamisest.

Etümoloogia

Ingliskeelsest sõnast "determinism", mis tuleb ladina sõnast "determinare" (määrama). Eesti keelde võetud 20. sajandil, kui analüütilise filosoofia mõisteid hakati sistemaatiliselt tõlkima.

Kasutusnäited

Determinism väidab, et inimese otsused ei ole tõeliselt vabad, vaid määratud eelnevate põhjuste poolt.
Füüsika determinismi vastu esitasid kaasaegsel ajal vastuväited kvantmehaanika teaduslased.
Paljud õigusfilosoofid arutlevad selle üle, kas determinism peaks mõjutama karistuste süsteemi.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt