õppeaine

nimisõna neutraalne haridus

Õppeaine on kindel teadmiste ja oskuste valdkond, mida õpetatakse koolis, ülikoolis või muus õppeasutuses eraldi kursusena või õppekava osana.

Õppeaine on haridussüsteemis kindlaks määratud teadmiste, oskuste ja pädevuste valdkond, mida õpetatakse eraldi kursuse või õppekava osana. Iga õppeaine hõlmab tavaliselt konkreetset teadus- või rakendusala ning sellel on oma õppekava, õpitulemused ja hindamiskriteeriumid. Põhikoolis ja gümnaasiumis kuuluvad õppeainete hulka näiteks matemaatika, eesti keel, ajalugu, keemia, kehaline kasvatus ja võõrkeeled. Kõrghariduses on õppeained tavaliselt spetsiifilisemad ja süvendatud, näiteks orgaaniline keemia, makroökonoomika või Eesti ajalugu. Õppeained on tavaliselt jaotatud kohustuslikeks ja valikaineteks. Kohustavad õppeained on kõigile õppijatele nõutavad, samas kui valikained võimaldavad õppijal valida oma huvide ja tulevikuplaanide järgi. Õppeainete maht mõõdetakse sageli tundides või ainepunktides (EAP). Õppeainete süsteem moodustab õppeasutuse õppekava struktuuri ja tagab süstemaatilise ning järjepideva hariduse omandamise.

Etümoloogia

Liitsõna: õppe (õppima) + aine (valdkond, ese)

Kasutusnäited

Gümnaasiumi lõpueksamid toimuvad kolmes õppeaines: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel.
Ülikoolis sai ta oma lemmikõppeaineks filosoofia.
Koolis oli tal kõige raskem õppeaine füüsika, kuid hiljem hakkas see talle meeldima.
Õppekava sisaldab nii kohustuslikke kui ka valikõppaineid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt