aine

nimisõna neutraalne teadus

Aine on füüsiline objekt või materjal, millest koosneb kõik ümberme olev maailm. Keemias on aine puhtast ainest koosnevat ainet või selle segusid uuriv aine.

Aine on füüsikalises ja keemilises mõttes materjal, millel on mass ja mis võtab ruumi. Aine koosneb aatomitest ja molekulidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemete kaudu. Ained võivad eksisteerida kolmes agregatsiisundis: tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Keemiliselt eristatakse aineid nende koostise ja omaduste järgi – näiteks vesi, raud, hapnik või päevaküünla vaha on kõik ained. Aine mõiste on fundamentaaluuritav füüsika, keemia ja loodusteaduste põhialustes.

Etümoloogia

Lähtub muinasindoeuroopa juurest; seotud sõnadega ained, ainetamine. Keeleteaduslikult seotud ka sõnaga 'ainevahetus'.

Kasutusnäited

Keemiatunnis uurisime erinevate ainete omadusi ja reaktsioone.
Vesi on aine, mida me joome ja mis on elu jaoks hädavajalik.
Õpetaja palutas meil kirjutada referaati ainete oleku kohta.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt