dimensioon
Dimensioon on mõõde või mõõtme suund ruumis, näiteks pikkus, laius või kõrgus. Laiemas tähenduses on dimensioon mingi nähtuse külg, aspekt või tasand.
Dimensioon on füüsikas ja matemaatikas ruumi või aja mõõde, mis määrab objekti või nähtuse asukoha või ulatuse. Kolmemõõtmelises ruumis on põhilised dimensioonid pikkus, laius ja kõrgus. Aeg mõistetakse sageli neljanda dimensioonina. Matemaatikas võib dimensioonide arv olla suurem, näiteks mitmedimensioonilises ruumis.
Üldkeeles kasutatakse sõna dimensioon ka ülekantud tähenduses mingi nähtuse, probleemi või olukorra teatud tahku, aspekti või tasandit tähistamaks. Näiteks võib rääkida küsimuse sotsiaalsest, psühholoogilisest või poliitilisest dimensioonist.
Teaduses ja tehnikas on dimensioon tähtis mõiste nii füüsikas, matemaatikas, kosmoloogias kui ka andmetöötluses. Dimensionaalsus määrab sageli ära, kui keeruline on mingi süsteem või mudel.
Üldkeeles kasutatakse sõna dimensioon ka ülekantud tähenduses mingi nähtuse, probleemi või olukorra teatud tahku, aspekti või tasandit tähistamaks. Näiteks võib rääkida küsimuse sotsiaalsest, psühholoogilisest või poliitilisest dimensioonist.
Teaduses ja tehnikas on dimensioon tähtis mõiste nii füüsikas, matemaatikas, kosmoloogias kui ka andmetöötluses. Dimensionaalsus määrab sageli ära, kui keeruline on mingi süsteem või mudel.
Etümoloogia
Ladina keelest dimensio 'mõõtmine, ulatus', mis tuleneb tegusõnast dimetiri 'mõõta välja'.
Kasutusnäited
Inimsilm tajub maailma kolmes dimensioonis: pikkuses, laiuses ja kõrguses.
Probleemil on nii majanduslik kui ka poliitiline dimensioon.
Einsteini relatiivsusteooria käsitleb aega neljanda dimensioonina.
Uurimus analüüsis konflikti erinevaid dimensioone.