ebastabiilsus
Ebastabiilsus on seisund, kus miski ei ole püsiv, kindel ega tasakaalus, vaid kaldub muutuma, kõikuma või häiritud olema.
Ebastabiilsus on omadus või seisund, mille puhul süsteem, olukord või objekt ei püsi stabiilsena ehk tasakaalus, vaid on altis muutustele, kõikumistele või häiretele. Ebastabiilne süsteem võib väikeste mõjude tõttu oluliselt muutuda või isegi kokku variseda. Füüsikas ja tehnikas kirjeldab ebastabiilsus süsteeme, mis ei jää pärast häiringut oma algasendisse tagasi, vaid liiguvad sellest eemale. Näiteks on püstine pliiatsi tasakaal ebastabiilne, sest väike tõuge kukutab selle ümber. Majanduses ja rahanduses viitab ebastabiilsus olukorrale, kus hinnad, valuutakursid või turud kõiguvad ettearvamatul viisil, põhjustades ebakindlust. Poliitikas tähendab ebastabiilsus valitsuste, režiimide või ühiskondlike olude kiiret muutumist ja ettearvamatus. Psühholoogias ja emotsionaalses kontekstis võib ebastabiilsus viidata meeleolu või käitumise kõikumisele, kus inimene ei suuda säilitada ühtlast emotsionaalset seisundit. Ebastabiilsus on stabiilsuse vastand ja sageli seostub see riskide, ohtude ja ettearvamatus olukordadega.
Etümoloogia
Tuleneb eesliite eba- (eitav, puudust märkiv) ja sõnast stabiilsus (ladina keelest stabilis, mis tähendab 'püsiv, kindel').
Kasutusnäited
Piirkonna poliitiline ebastabiilsus ohutas investeeringute turvalisust.
Aktsiaturu ebastabiilsus pani paljud investorid ettevaatlikumaks muutuma.
Patsient kannatas emotsionaalse ebastabiilsuse all, mis väljendus meeleolu kiirete muutustena.