eesmine
Eesmine on omadussõna, mis tähistab esiküljel, ees pool või esimesena asuvat asja või isikut. Ruumiliselt viitab eesolekule, ajaliselt varasemale.
Eesmine on omadussõna, mis märgib ruumiliselt ees asuvat või esiküljel paiknevat. Näiteks eesmine uks, eesmine sein, eesmine rida. Ajaliselt tähendab varasemalt toimunud või enne olnud asja, näiteks eesmine nädal, eesmine koosolek. Kasutuses ka järjestuse puhul - eesmine võistleja, eesmine sõitja. Võib tähistada ka millegi esiosa või esimest poolt: auto eesmine osa, raamatu eesmine kaas. Sõnal on ka kehaga seotud tähendus - kehapoolne, esiküljele jääv, nagu eesmised hambad, eesmine jalg (loomal). Vastandiks on «tagumine» või «tagasine». Argikeeles võib esineda ka ühendites nagu «eesmine sebikas» (juhtorav inimene) või «eesmine mees» (liider, juht).
Etümoloogia
Tuletis sõnast «ees», liide -mine moodustab omadussõna. Soome keeles «etummainen», sama tüvi mis «ees».
Kasutusnäited
Auto eesmine rehv on tühi.
Istusime kinos eesmisele reale.
Eesmisel nädalal oli ilm palju parem.
Ava eesmine uks, tagauks on kinni.