eesolev

Eesolev on omadussõna, mida kasutatakse kolmes peamises tähenduses. 1. Ruumiline tähendus: miski, mis asub ees või eespool, näiteks «eesolev auto» tähendab ette sõitvat autot. 2. Tekstiline viitamine: miski, mis on tekstis varem või järgnevalt mainitud, näiteks «eesolev dokument» või «eesolev peatükk» viitab dokumendile või peatükile, mida parasjagu käsitletakse või mis järgneb. See on väga levinud ametlikus ja õiguskeeles. 3. Ajaline tähendus: lähitulevikku tähistav, eriti väljendis «eesolev aasta», mis tähendab käesolevat või lähitulevikus algavat aastat. Sõna on liitsõna, mis koosneb määrsõnast «ees» ja kesksõnast «olev» (tegusõnast «olema»), tähendades sõna-sõnalt «ees olev». Kasutatakse peamiselt kirjakeeles, eriti ametlikes dokumentides, lepingutes ja teaduskirjanduses.