ekspressionism

nimisõna neutraalne kunst

Ekspressionism on 20. sajandi alguse kunstivoolu, mis rõhutas kunstniku sisemiste tunnete ja emotsioonide väljendamist, moonutades reaalsust ja kasutades intensiivseid värve ning dramaatilisi vorme.

Ekspressionism on kunstivoolu ja kultuuriliikumine, mis tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal ja levis seejärel üle Euroopa. Ekspressionism pani esikohale kunstniku subjektiivse emotsionaalse kogemuse ja sisemise visiooni välismaailmast. Ekspressioniststid moonutasid teadlikult vorme, kasutasid intensiivseid, sageli kontrastseid värve ja lõid pingelist, ärevat või ekstaatilist õhkkonda, et väljendada psühholoogilisi seisundeid ja ühiskondlikku rahutust. Maalikunstis on tuntumad ekspressionistitgrupit Die Brücke (Sild) ja Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik), kuhu kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Edvard Munch, Wassily Kandinsky ja teised. Kirjanduses avaldus ekspressionism dramaatilistes dialoogides, killustatud narratiivides ja ülespuhutud emotsioonides, mõjutades näitekirjanikke nagu Georg Kaiser ja August Strindberg. Ekspressionism mõjutas ka kino, arhitektuuri ja muusikat, olles reaktsiooniks industrialiseerumisele, sõjaõudusele ja eksistentsiaalsele ärevusele. Eesti kunstis ilmnesid ekspressionistitendentsid 1910.–1920. aastatel Eduard Wiiralti, Märt Laarma ja teiste loomingus.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast expressio (väljendus), läbi prantsuse keele expressionnisme

Kasutusnäited

Edvard Munchi maal «Karje» on üks ekspressionismi ikoonilistest teostest.
20. sajandi alguse ekspressionism mõjutas tugevalt nii visuaalkunsti kui ka kirjandust.
Saksa ekspressionism tõi kunsti intensiivsed emotsioonid ja psühholoogilise pinge.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt