modernism
Modernism on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel tekkinud kultuuriline ja kunstiline liikumine, mis rõhutas uuenduslikkust, traditsioonidevastasust ja katsetamist vormiga.
Modernism on lai kultuuriline, kunstiline ja intellektuaalne liikumine, mis kujunes välja 19. sajandi lõpus ja saavutas haripunkti 20. sajandi esimesel poolel, eriti aastatel 1890–1950. Modernism hõlmas kirjandust, kunsti, arhitektuuri, muusikat ja filosoofiat ning selle keskmes oli traditsiooniliste vormide ja väljendusvahenditega katsetamine.
Modernistid püüdsid leida uusi väljendusviise kiiresti muutuvas industriaalses ühiskonnas. Kirjanduses tähendas see traditsioonilistest jutustamisvõtetest loobumist, teadvusvoo tehnika kasutamist ja fragmenteeritud narratiivide loomist. Kunstis väljendus modernism abstraktsionismi, kubismi, ekspressionismi ja teiste uuenduslike suundade kaudu. Arhitektuuris rõhutati funktsionaalsust, lihtsaid vorme ja uusi materjale.
Eestis avaldus modernism 20. sajandi alguses kirjanduses, kus selle esindajateks olid näiteks noorte kunstnike rühmituse liikmed. Eesti arhitektuuris jõudis modernism laiemalt väljendusele 1920.–1930. aastatel funktsionalismi ja rahvusvahelise stiili kujul.
Modernismi ühendas usk progressi, soov purustada vananenud konventsioonid ja rõhuasetus individuaalsel väljendusviisil. Liikumine lõppes järk-järgult pärast Teist maailmasõda, kui seda hakkas asendama postmodernism.
Modernistid püüdsid leida uusi väljendusviise kiiresti muutuvas industriaalses ühiskonnas. Kirjanduses tähendas see traditsioonilistest jutustamisvõtetest loobumist, teadvusvoo tehnika kasutamist ja fragmenteeritud narratiivide loomist. Kunstis väljendus modernism abstraktsionismi, kubismi, ekspressionismi ja teiste uuenduslike suundade kaudu. Arhitektuuris rõhutati funktsionaalsust, lihtsaid vorme ja uusi materjale.
Eestis avaldus modernism 20. sajandi alguses kirjanduses, kus selle esindajateks olid näiteks noorte kunstnike rühmituse liikmed. Eesti arhitektuuris jõudis modernism laiemalt väljendusele 1920.–1930. aastatel funktsionalismi ja rahvusvahelise stiili kujul.
Modernismi ühendas usk progressi, soov purustada vananenud konventsioonid ja rõhuasetus individuaalsel väljendusviisil. Liikumine lõppes järk-järgult pärast Teist maailmasõda, kui seda hakkas asendama postmodernism.
Etümoloogia
Prantsuse keelest modernisme, mis tuleneb ladina sõnast modernus 'tänapäevane, hiljutine', mis omakorda pärineb sõnast modo 'äsja, hiljuti'.
Kasutusnäited
James Joyce'i romaan "Ulysses" on modernismi üks olulisemaid teoseid maailmakirjanduses.
Eesti arhitektuuris avaldus modernism eriti funktsionalistlikes hoonetes 1930. aastatel.
Modernism muutis põhjalikult arusaama sellest, milline võib kunst olla.