elukindlustus
Elukindlustus on kindlustusliik, kus kindlustusandja maksab kokkulepitud summa välja kindlustatud isiku surma või lepingu tähtaja saabumise korral. Eesmärk on tagada lähedastele majanduslik kindlustunne või koguda raha pikaajalise säästuna.
Elukindlustus on kindlustusleping, mille puhul kindlustusandja kohustub maksma kindlustusvõtjale või lepingus määratud isikule (kasusaajale) kokkulepitud kindlustussumma, kui kindlustatud isik sureb või kui leping jõuab tähtajani. Kindlustusvõtja maksab selle eest regulaarseid kindlustusmakseid ehk preemiaid. Elukindlustus jaguneb põhiliselt kaheks: riskikindlustus, mis katab ainult surmariski ja maksab välja üksnes kindlustatu surma korral, ning kapitalikoguv ehk säästukindlustus, mis ühendab kindlustuskaitse säästmisega ja maksab välja nii surma kui ka lepingu tähtaja saabumise korral. Riskikindlustus on odavam ja sobib peamiselt perekonna liikmete majanduslikuks kindlustamiseks, säästukindlustus aga pikaajalise vara kogumiseks. Eestis pakuvad elukindlustust nii kohalikud kui ka rahvusvahelised kindlustusseltsid. Elukindlustust kasutatakse sageli ka laenude tagatisena, eriti hüpoteeklaenude puhul, kus pank võib nõuda riskikindlustuse olemasolu. Lepingu tingimused, kindlustussumma suurus ja maksete periood määratakse individuaalselt lähtuvalt kindlustatu vanusest, tervislikust seisundist ja kindlustusvajadusest.
Kasutusnäited
Võtsime pangast laenu saades ka elukindlustuse, et pere oleks rahalises mõttes kaitstud.
Elukindlustus aitab tagada, et laste hariduskulud oleksid kaetud ka siis, kui perepeal peaks ootamatult surema.
Kapitalikoguv elukindlustus toimib nii kindlustuse kui ka säästuvahendina pensioniks.