erapooletu
Erapooletu on omadussõna, mis tähendab kellegi või millegi kohta, kes ei toeta ühte ega teist poolt, vaid püüab jääda neutraalseks ja objektiivseks.
Erapooletu on omadussõna, mis kirjeldab isikut, organisatsiooni, tegevust või suhtumist, mis ei lähtu ühegi poole huvidest ega toeta ühte ega teist vastanduvat osalist. Erapooletu inimene või institutsioon püüab hoiduda subjektiivsetest hinnangutest ja kallutatud seisukohtadest, tuginedes pigem faktilistele asjaoludele ja objektiivsetele kriteeriumidele. Erapooletuse mõiste on oluline eelkõige õigusemõistmises (erapooletu kohus), meediategevuses (erapooletu ajakirjandus), vahendamisel ja lepitamisel (erapooletu vahendaja) ning teadustegevuses. Erapooletus ei tähenda tingimata kõigi osapoolte võrdväärset kohtlemist, vaid pigem õiglast ja erapooletust lähenemist vastavalt asjaoludele. Erapooletust seostatakse sageli objektiivsuse, õigluse ja aususe põhimõtetega, kuigi täielik erapooletus võib praktikas olla keeruline saavutada, kuna igal inimesel on oma eelnev kogemus ja väärtushinnangud.
Etümoloogia
Eesti keele liitsõna eesliitega «era-» (mis siinkohal tähendab «eraldi, eemal») ja sõnast «pooletu» (pool + -etu, tähendab «pooleta, ilma pooleta»). Tähendab seega «ilma pooleta olemist», neutraalsust.
Kasutusnäited
Kohtunik peab olema erapooletu ja otsustama ainult tõendite põhjal.
Ajakirjanduseetika nõuab, et uudislugude kajastamine oleks erapooletu ja tasakaalustatud.
Vahendaja rollis tuleb püsida erapooletu ega toetada kumbagi konflikti poolt.
Uuringu läbiviimisel on oluline säilitada erapooletu suhtumine, et vältida tulemuste moonutamist.