eriplaneering
Eriplaneering on detailplaneeringu liik, mida koostatakse kindla ehitise või rajatise (näiteks tee, raudtee, elektriliin, torustik) rajamiseks, kui see ei mahu tavapärase detailplaneeringuga seotud piiridesse või ületab mitme omavalitsuse territooriumi.
Eriplaneering on Eesti planeerimissüsteemis kasutatav detailplaneeringu liik, mida koostatakse eelkõige lineaarsete või ulatuslike ehitiste ja rajatiste planeerimisel. Eriplaneeringuga kavandatakse näiteks riigimaanteid, raudteid, kõrgepingeliine, gaasi- ja naftatorustikke, veevarustuse põhivõrke ning muid sarnaseid tehnovõrke ja rajatisi. Eriplaneeringut kasutatakse siis, kui rajatis ulatub üle mitme kohaliku omavalitsuse piiri või kui selle asukoht ei ole seotud konkreetse kinnistuga tavapärasel viisil. Eriplaneeringu algatab tavaliselt riik või riiklik asutus, näiteks Maanteeamet või muu vastutav institutsioon, kuigi algatajaks võib olla ka kohalik omavalitsus või eraõiguslik isik. Eriplaneeringu koostamise kord ja nõuded on sätestatud planeerimisseaduses. Eriplaneeringu eesmärk on tagada oluliste infrastruktuuriobjektide planeerimine terviklikult, arvestades nii tehnilisi vajadusi kui ka keskkonnakaitselisi ja muid avalikke huve. Eriplaneeringuga määratakse kindlaks ehitise või rajatise asukoht, ulatus, tehniline lahendus ning selle mõju ümbrusele.
Kasutusnäited
Rail Balticu raudtee rajamiseks koostatakse eriplaneering, mis hõlmab kogu trassi ulatust läbi Eesti.
Maanteeameti algatatud eriplaneering käsitleb uue põhimaantee lõigu rajamist.
Kõrgepingeliini eriplaneeringus määratakse kindlaks liini trassi asukoht ja kaitsevöönd.