fenomenaalne
Erakordselt hea, muljetavaldav või silmapaistev; väljapaistvalt suur või tähelepanuväärne. Esineb enamasti kiidusõnana.
Fenomenaalne on omadussõna, mis tähistab midagi erakordselt head, muljetavaldavat või silmapaistvat. Seda kasutatakse peamiselt positiivses tähenduses, et rõhutada millegi või kellegi erakordset taset, kvaliteeti või saavutust. Näiteks võib rääkida fenomenaalsest sportlasest, fenomenaalsest mälust või fenomenaalsest esitusest. Sõna väljendab imetlust ja rõhutab tavapärasest kõrgemat taset või standardit. Argikeeles kasutatakse sõna sageli tugevdava kiidusõnana, mis on sünonüümne sõnadega suurepärane, fantastiline või vapustav. Filosoofilises ja teaduslikus kontekstis võib fenomenaalne viidata ka ilmingulisele, tajutavale või täheldatavale, mis on seotud sõnaga fenomen (nähtus, ilming), kuid selline kasutus on harvem ja spetsiifilisem.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast fenomen (nähtus, ilming), mis omakorda pärineb kreeka sõnast phainomenon (ilmuv, nähtav).
Kasutusnäited
Sportlase fenomenaalne esitus tõi talle kuldmedali.
Ta mälu on lihtsalt fenomenaalne – ta mäletab kõike, mida kunagi lugenud on.
Kontsert oli fenomenaalne, publik aplodeeris seistes.