fraseologism
Fraseologism on kindlaks kujunenud sõnaühend, mille tähendus ei tulene otseselt selle osade tähendusest, näiteks väljendid «jääb silma», «läheb korda» või «võtab südamesse».
Fraseologism on keeleteaduses püsiühend ehk kindlaks kujunenud sõnaühend, mille terviktähendus erineb komponentide otsesest tähendusest. Fraseologismide puhul ei saa sõnade tähendust liidetuna aru saada väljendi tegelikust tähendusest - näiteks «silma jääma» ei tähenda sõna-sõnalt silma kukkumist, vaid märkamist või tähelepanu äratamist. Fraseologisme iseloomustab püsiv sõnajärg ja terviklik tähendus. Eesti keeles on fraseologismid väga levinud ning neid kasutatakse nii argikõnes kui ka kirjakeeles kõnekuse ja ilmekuse lisamiseks. Tüüpilised näited on «pead pööritama» (võluma), «varrukas olema» (valmis olema), «nina vingus olema» (pahaseks olema) või «käest ära lööma» (võimalust mitte kasutama). Fraseologismid jagunevad tüüpide järgi: idioomid on täiesti läbipaistmatud (nt «musta peetri saama»), kõnekäänud on osaliselt läbipaistvad (nt «tulega mängima»), väljendverbid on püsiühendid koos verbiga (nt «tähelepanu pöörama»). Fraseologismide uurimine on üks keeleteaduse valdkondi, mida nimetatakse fraseoloogiaks.
Etümoloogia
Pärineb kreeka keelest phrasis (väljend, kõneviis) ja logos (õpetus, sõna). Eesti keelde tuli saksa keele Phraseologismus kaudu.
Kasutusnäited
Õpilased pidid tekstist leidma ja seletama kõik kasutatud fraseologismid.
Eesti keeles on tuhandeid fraseologisme, mis muudavad kõne värvikamaks.
Fraseologism «koer kärbse peal» tähendab, et keegi on pahur või tujukas.