ilma
Ilm on atmosfääri seisund teatud aja ja koha suhtes, mis hõlmab temperatuuri, pilvisust, sademeid, tuult ja muid ilmastikutingimusi. Samuti kasutatakse sõna ilma eessõnana millegi puudumise väljendamiseks.
1. Ilm kui nimisõna tähendab atmosfääri hetkeseisundit teatud kohas ja ajal. See hõlmab selliseid nähtusi nagu temperatuur, pilvisus, sademed (vihm, lumi), tuul, õhuniiskus ja õhurõhk. Ilm võib olla päikeseline, vihmane, tuuline, pilvine, külm või soe. Ilmaennustus on oluline osa igapäevaelust ja mõjutab riietusvalikuid, reisiplaane ning põllumajandust. 2. Ilm kui eessõna väljendab millegi puudumist või kellestki/millestki eraldi olemist. Näiteks «ilma mantlita» tähendab, et keegi ei kanna mantlit, või «ilma sinuta» tähendab, et kedagi pole koos. See on üks eesti keele sagedasemaid eessõnu ja nõuab alati kaassõna. 3. Ilm esineb ka paljudes väljendites ja ütlustes, nagu «kena ilmaga» (kenasti käitudes, rahulikult), «mis ilma järgi» (mis põhjusel) või «ilmast ja ilmast» (väga kaua). Sõna on eesti keele põhisõnavara osa ja kuulub kõige sagedamini kasutatavate sõnade hulka.
Etümoloogia
Pärineb läänemeresoome algkeelest, sugulussõnad soome keeles «ilma» (õhk, ilm) ja karjala keeles «ilmu». Seostub ka soome sõnaga «ilma» (ilmus, välimus).
Kasutusnäited
Täna on ilm ilus ja päikeseline.
Ma ei saa ilma sinuta hakkama.
Ilm muutub homme vihmiseks ja tuuliseks.
Ta läks ilma jopeta välja ja külmetus ära.
Homme tuleb halb ilm, seega jääb matk ära.