temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis väljendab aine soojusseisundit ehk seda, kui soe või külm miski keha või keskkond on. Mida kõrgem on temperatuur, seda soojemaks tunnevad inimesed ja looduse objektid end, ning seda kiiremini liiguvad aine osakesed.
Temperatuur on üks põhilisemaid füüsikalisi suurusi, mis iseloomustab aine soojusseisundit. Igapäevaelus mõistetakse temperatuuri kui näitajat, mis ütleb, kas miski on soe või külm. Füüsikas väljendab temperatuur aine osakeste (aatomite, molekulide) liikumise intensiivsust: mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja väljendatakse erinevates skaalades: Eestis ja enamikus maailmas kasutatakse Celsiuse skaalat (°C), teadustöös Kelvini skaalat (K) ning mõnes riigis, nagu USA-s, Fahrenheiti skaalat (°F). Celsiuse skaala puhul on vee külmumispunkt 0°C ja keemispunkt 100°C normaalrõhul. Absoluutne nullpunkt ehk madalaim teoreetiliselt võimalik temperatuur on -273,15°C ehk 0 Kelvini, kus osakeste soojusliikumine peatub täielikult. Temperatuur on oluline nii igapäevaelus (ilmaennustus, küte, toiduvalmistamine) kui ka teaduses ja tööstuses (keemilised reaktsioonid, materjalide omadused). Inimkeha normaalne temperatuur on umbes 36,5-37°C, ja selle tõus viitab palavikule. Keskkonnaõpetuses ja kliimateaduses on temperatuur keskne mõiste, mis iseloomustab kliima muutusi ja ilmanähtusi.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast temperatus (mõõdukas, tasakaalustatud), mis omakorda tuleneb tegusõnast temperare (mõõdukaks tegema, segama).
Kasutusnäited
Täna on õhutemperatuur +15 kraadi, seega tasub selga panna jope.
Arst mõõtis lapse temperatuuri ja leidis, et see on tõusnud 38,5 kraadini.
Vee keemispunkt sõltub temperatuurist ja õhurõhust.