impulss
Impulss on füüsikas liikumishulga muutus või lühiajaline jõuimpulss; üldkeeles järsk tung, äkiline ajend või stiimul millegi tegemiseks.
1. Füüsikas on impulss keha liikumishulk, mis arvutatakse keha massi ja kiiruse korrutisena. Impulsi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis jääb koguimpulss muutumatuks. Impulssiks nimetatakse ka jõu mõju ajas – see on jõu ja tema mõjuaja korrutis, mis põhjustab keha liikumishulga muutust. 2. Üldkeeles ja psühholoogias tähendab impulss järsku tungi, spontaanset ajendust või äkilist soovi midagi teha. Impulsiivsus kirjeldab käitumist, kus inimene tegutseb hetke ajel ilma eelneva kaalutluseta. Näiteks võib keegi teha impulssostude tõttu etteplaneerimata oste. 3. Füsioloogias ja meditsiinis tähistab impulss närvimpulssi – elektrilist signaali, mis liigub mööda närvirakku ja edastab informatsiooni kehas. Närvimpulss on tegevuspotentsiaal, mis levib neuronite vahel ja võimaldab närvisüsteemi toimimist. Samuti kasutatakse sõna lühiajalise signaali või stiimuli kohta elektroonika ja sidetehnikas.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast impulsus (tõuge, löök), mis tuleneb tegusõnast impellere (tõugata, lükata).
Kasutusnäited
Kosmoselaeva impulss muutus, kui mootor käivitus.
Ta ostis uue telefoni puhtalt impulsist, kuigi vana töötas veel hästi.
Närvikiu kaudu liikuv elektriline impulss jõuab lihaskiust vähem kui sekundiga.