influenssa
Influenssa ehk gripp on äge nakkushaigus, mida põhjustab gripiviirust ja mis avaldub palaviku, lihas- ja peavaluga ning üldise nõrkustundega. Haigus levib tilknakatuse teel ja võib eriti ohtlik olla väikelastele, eakatele ning krooniliste haigustega inimestele.
Influenssa on viirushaigus, mida põhjustavad gripiviirused (tüübid A, B ja C). Haigus algab tavaliselt äkki kõrge palaviku, külmavärinatega, samuti esineb tugev peavalu, lihas- ja liigesevalud ning üldine nõrkustunne. Lisanduda võivad ka hingamisteede sümptomid nagu köha, nohu ja kurguvalu, kuid erinevalt tavalisest külmetushaigusest on influenssa korral üldnähud märksa raskemad. Haigus levib nakatunud inimese aevastamisel või köhimisel tekkinud pisikute kaudu ning saastunud pindade kaudu. Kestab tavaliselt 5-7 päeva, kuigi väsimus ja nõrkus võivad püsida kauem. Kõige tõhusam ennetusmeetod on igal aastal uuendatav gripivaktsiin, mis on eriti soovituslik riskirühmadele. Influenssa võib põhjustada tüsistusi nagu kopsupõletik, mis võivad olla eluohtlikud. Iga aastane hooajaline gripp põhjustab üle maailma miljoneid haigestumisi ja kümneid tuhandeid surmajuhtumeid.
Etümoloogia
Itaalia keelest influenza 'mõju, mõjutus', algselt peeti haigust tähtede mõjust tingituks
Kasutusnäited
Talvel levib influenssa tavaliselt jaanuarist märtsini.
Arst soovitas eakatel inimestel end influenssa vastu vaktsineerida.
Influenssa tõttu pidi ta nädala aega voodis olema ja töölt puuduma.