inimene
Inimene on mõtlemisvõimeline imetaja, kes kuulub liiki Homo sapiens ja kellel on arenenud keel, kultuur ning võime luua tööriistu ja keerukat ühiskonda.
Inimene on bioloogiliselt kõrgeimate primaatide hulka kuuluv imetaja, kes eristub teistest loomadest arenenud mõistuse, keeruka keele, abstraktse mõtlemise ning kultuuriloomevõime poolest. Inimene kuulub liiki Homo sapiens ja on ainus praegu elav inimlastest (hominidest) pärit liik. Inimese iseloomulikud tunnused on püstiasend, suur aju, pöidla ja teiste sõrmede vastasseade, mis võimaldab täpset kätetööd, ning võime õppida, õpetada ja edastada teadmisi põlvkondade vahel. Inimese eluiga on tänapäeval paljudes maades keskmiselt 70-80 aastat. Inimesed elavad ühiskondades, mida iseloomustavad moraali- ja õigusreeglid, kunst, teadus, religioon ning tehnoloogia areng. Bioloogiliselt jagab inimene ligi 98-99% DNA-st šimpanside ja bonobodega, kuid kultuuriliselt ja intellektuaalselt on inimene ainulaadne. Filosoofiliselt on inimese olemuse üle arutletud aastatuhandeid: mida tähendab olla inimene, mis eristab inimest loomast ja masinast, ning kuidas määratleda inimlikkust. Tänapäeval elab Maal üle 8 miljardi inimese.
Etümoloogia
Soome-ugri algkeelest, suguluses soome sõnaga ihminen ja ungari sõnaga ember. Tüvi on ühine läänemeresoome keeltele.
Kasutusnäited
Inimene on ainus olend, kes suudab mõelda oma tuleviku üle ja seda teadlikult kujundada.
Iga inimene väärib lugupidamist ja inimväärset kohtlemist.
Teadlased uurivad, kuidas inimene arenes oma praegusele arengutasemele miljonite aastate jooksul.