instrument
Muusikariist ehk vahend muusika loomiseks ja helide tekitamiseks. Laiemalt ka tööriist või vahend mingi tegevuse või eesmärgi saavutamiseks.
1. Muusikariist ehk seade helide tekitamiseks ja muusika esitamiseks. Muusikainstrumendid jagunevad mitme tunnuse järgi: keelpillid (viiulid, kitarrid, kanneled), puhkpillid (flöödid, klarnetid, torupill), löökpillid (trummid, ksülofon, triangel) ja klahvpillid (klaver, orel). Instrumenti mängitakse kas käte, pulgakeste, suupooliku või muul viisil. 2. Tehniline seade või tööriist, mida kasutatakse mõõtmiseks, töötlemiseks või teiste toimingute tegemiseks, näiteks kirurgilised instrumendid, optiline instrument, täppisinstrument. 3. Ülekandeliselt vahend või abivahend mingis tegevuses, näiteks õigusinstrument, rahvusvahelise koostöö instrument. Majanduses kasutatakse mõistet finantsinstrument väärtpaberite ja muude finantsvarade kohta.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast instrumentum 'tööriist, vahend', mis tuleneb tegusõnast instruere 'ehitama, varustama'.
Kasutusnäited
Ta õpib mängima mitut instrumenti, sealhulgas klaverit ja saksofonit.
Kirurg võttis steriilse instrumenti kätte ja alustas operatsiooni.
Keskpank kasutab intressimäärasid majanduse reguleerimise instrumendina.
Orkestris on esindatud kõik peamised instrumendirühmad: keelpillid, puhkpillid ja löökpillid.