käibevahendus
Käibevahendus on raha või muu vahend, mida kasutatakse kaupade ja teenuste eest tasumiseks ning võlgade tasumiseks. Eestis on seaduslik käibevahendus euro.
Käibevahendus on rahanduses ja õiguses vahend, mida kasutatakse vahetustehingutes kaupade ja teenuste eest tasumiseks, võlgade tasumiseks ning väärtuse säilitamiseks. Käibevahendus täidab kolme peamist funktsiooni: see toimib vahetusvahendina, väärtuse mõõdupuuna ja väärtuse säilitajana. Seaduslik käibevahendus on riigi poolt määratud raha, mida tuleb võlgade tasumiseks seaduslikult aktsepteerida. Eestis on seaduslikuks käibevahenduseks alates 2011. aastast euro, mille võtab emiteerida Euroopa Keskpank. Enne eurot oli Eesti seaduslik käibevahendus kroon aastatel 1992-2010. Käibevahendus võib olla füüsiline (sularaha, mündid ja paberraha) või digitaalne (pangakontodel olev raha, elektroonilised maksed). Käibevahenduse stabiilsus ja usaldusväärsus on majanduse toimimise aluseks, sest see võimaldab inimestel ja ettevõtetel vahetada kaupu ning teenuseid ilma otsese kauplemiseta. Krüptovaluutasid nagu bitcoin ei loeta enamikus riikides seaduslikuks käibevahenduseks, kuigi neid võib kasutada maksevahendina, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad.
Kasutusnäited
Euroopa Liidu liikmesriikides on ühine käibevahendus euro.
Riigi keskpank vastutab käibevahenduse emiteerimise ja stabiilsuse eest.
Pärast iseseisvuse taastamist võeti Eestis 1992. aastal kasutusele uus käibevahendus – Eesti kroon.