rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb mitmest pataljonitest ja on suuruselt väiksem brigaadist. Eesti kaitseväes on rügemendi koosseisus tavaliselt 1000–3000 sõjaväelast.
Rügement on sõjaväeline üksus, mis paikneb hierarhias pataljoni kohal ja brigaadi all. Rügemendi koosseisu kuulub tavaliselt 2–6 pataljoni koos staabi ja toetusüksustega, kokku umbes 1000–3000 sõjaväelast. Rügementi juhib üldjuhul kolonel või kolonelleitnant. Eesti kaitseväes on kasutusel rügemendi struktuur mitmes üksuses. Näiteks Scouts Pataljoni üksus kuulub Jalaväe rügemendi koosseisu. Samuti on olemas Laskurväe rügement ja teised rügementlikud struktuurid, mis moodustavad kaitseväe põhilised taktikalised üksused. Rügement on piisavalt suur, et tegutseda iseseisvalt piiratud operatsioonides, kuid paindlik koordineerima erinevate väeliikide koostööd. Ajaloolis-kultuurilises kontekstis kannavad paljud rügemendid auväärset nime ja traditsioone, mis ulatuvad tagasi varasematesse sõdadesse ja kaitseliikumistesse.
Etümoloogia
prantsuse keelest «régiment», see omakorda ladina keelest «regimentum» (juhtimine, valitsemine)
Kasutusnäited
Jalaväe rügement viis läbi õppuse Keskpolügonil.
Ta teenis kolonelina rügemendi ülemana.
Kaitseväe rügement koosneb mitmest pataljonitest ja toetusüksustest.