intensiiv
Intensiiv on omadussõna, mis tähistab suure tugevusega, tihedat või suurt pingutust nõudvat tegevust või nähtust. Intensiivne töö, õpe või treening on tavalisest koondatum ja nõuab suuremat keskendumist.
1. Keeleline tähendus: Intensiiv on omadussõna, mis iseloomustab millegi suurt tugevust, tihedust, kontsentreeritud olemust või kõrget intensiivsust. Intensiivne tegevus on tavalisest koondatum, võimsam ja nõuab suuremat pingutust või keskendumisvõimet. 2. Kasutus igapäevaelus: Sõna kasutatakse laialdaselt kirjeldamaks tegevusi, mis toimuvad lühema aja jooksul, kuid suurema pingutuse või keskendumisega. Näiteks intensiivkursus tähendab õppekava, kus materjal õpitakse läbi tavalisest lühema aja jooksul, kuid suuremate tundide arvuga. Intensiivravi on meditsiinis osakond, kus patsiendid vajavad pidevat jälgimist ja kiiret sekkumist. 3. Keeleteaduses: Intensiiv on ka grammatiline mõiste, mis tähistab tegusõna vormi või tuletist, mis väljendab tegevuse suuremat tugevust või korduvust (näiteks eesti keeles sageli -ele-liitelised sõnad nagu ragisema, mõlgutama). 4. Levik: Sõna on kasutusel nii argises kui ka erialases keeles, esinedes sageli liitsõnades (intensiivõpe, intensiivhooldus, intensiivpõllundus).
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast intensus 'pingutatud, pingestatud', mis tuleneb tegusõnast intendere 'pingutada, suunata'.
Kasutusnäited
Kevadel alustasin intensiivse keelekursusega, et suvel välismaal töötada.
Pärast operatsiooni paigutati patsient intensiivravi osakonda.
Sportlased läbivad enne võistlust intensiivse treeningperioodi.