vaktsineeritus
Vaktsineeritus on seisund, kus inimene või populatsioon on vaktsineeritud ehk saanud vaktsiini ning on seeläbi kaitstud teatud nakkushaiguse vastu.
Vaktsineeritus tähistab olukorda, kus inimene on läbinud vaktsineerimise ja omandanud vaktsiini abil immuunsuse teatud haiguse vastu. Vaktsineerituse mõistet kasutatakse nii üksikisikute kui ka rahvastiku tasandil, kirjeldamaks, kui suur osa elanikkonnast on konkreetse haiguse vastu vaktsineeritud. Rahvatervise kontekstis on oluline näitaja vaktsineerituse määr või katvus, mis näitab, kui suur protsent sihtrühmast (näiteks lapsed, eakad või terve rahvastik) on saanud soovitatud vaktsiinid. Kõrge vaktsineeritus aitab luua karjaimmuunsust, mis kaitseb ka neid inimesi, kes ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida. Vaktsineerituse jälgimine on oluline epidemioloogiline näitaja, mida terviseametid ja Maailma Terviseorganisatsioon regulaarselt monitoorivad. Eestis jälgib vaktsineerituse määrasid Terviseamet, kogudes andmeid nii kohustuslike kui ka soovitatavate vaktsineerimiste kohta.
Kasutusnäited
COVID-19 vastu vaktsineeritus oli 2022. aastal Eestis umbes 65% elanikkonnast.
Laste kõrge vaktsineeritus lastehalvatuse vastu on aidanud haigust peaaegu täielikult välja juurida.
Tervishoiutöötajate vaktsineeritus gripi vastu on oluliseks nõudeks paljudes haiglates.