iseloomustus
Iseloomustus on kellegi või millegi iseloomulike tunnuste kirjeldamine või hindamine. See on kirjalik või suuline tekst, mis annab ülevaate inimese, nähtuse või asja olemusest ja erijoonetest.
Iseloomustus on kellegi või millegi iseloomulike omaduste, tunnuste ja joonte kirjeldamine või hindamine. See võib olla nii suuline kui ka kirjalik tekst, mis annab ülevaate inimese, nähtuse, asja või olukorra olemuslikest külgedest. Iseloomustuses tuuakse esile need tunnused, mis aitavad mõista kirjeldatava objekti eripära, olemust ja tunnusjooni. Tavaliselt kasutatakse iseloomustust kellegi või millegi kohta üldpildi andmiseks, et adressaat saaks aimu kirjeldatava loomust ja omadustest. Tööalastes suhetes on iseloomustus sageli ametlik dokument, milles tööandja või õppeasutus kirjeldab töötaja või õpilase tugevaid külgi, oskusi, käitumist ja tööharjumusi. Selline iseloomustus esitatakse näiteks uuele tööandjale kandideerides, kooli või ülikooli kandideerimisel või mõnes muus ametlikus olukorras. Iseloomustus võib olla nii positiivne kui ka neutraalne, harva negatiivne, sõltuvalt eesmärgist ja kontekstist. Igapäevases kõnepruugis võib iseloomustuseks nimetada ka suulisi kirjeldusi, näiteks kui kellelegi antakse kellegi teise kohta ülevaade.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «iseloom» liitega -stus, mis moodustab tegevust või selle tulemust tähistavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Tööle kandideerimisel paluti esitada iseloomustus eelmiselt tööandjalt.
Õpetaja kirjutas õpilasele sooja iseloomustuse gümnaasiumi astumisel.
Ta andis täpse iseloomustuse olukorrast ja selle võimalikest tagajärgedest.