jaemüüja
Jaemüüja on ettevõte või isik, kes müüb kaupu otse lõpptarbijale väikestes kogustes. Jaemüük toimub tavaliselt kauplustes, veebikauplustes või teistes müügikohtades, kus ostjaks on eraisik või kodumajapidamine.
Jaemüüja on kaubandusahela lõpp-punkt, kes müüb tooteid või teenuseid otse lõpptarbijale ehk tavalisele tarbijale. Erinevalt hulgimüüjast, kes müüb suuri koguseid teistele ettevõtetele, pakub jaemüüja kaupu väikestes kogustes – üksikuid tooteid või väikeseid partiisid. Jaemüüjad on näiteks toidupoed, rõivakauplused, apteegid, kõik veebikauplused ja isegi väikesed turuletid. Jaemüük on osa kolmeastmelisest kaubandussüsteemist: tootja toodab kauba, hulgimüüja ostab suures koguses ja jaotab edasi, jaemüüja müüb lõpptarbijale. Paljud suured ketid (nt Rimi, Maxima, Selver) tegutsevad ainult jaemüüjatena, samas mõned ettevõtted võivad tegeleda nii hulgi- kui ka jaemüügiga. Jaemüüja kasum tekib tootele tehtud kaubanduslikust juurdehindlusest – ta ostab kauba sisse odavamalt ja müüb kallimalt. Eesti seadusandluses reguleerib jaemüüki tarbijamüügi seadus, mis kaitseb ostjat kui nõrgemat poolt. Jaemüüja peab tagama näiteks 14-päevase taganemisõiguse veebiostude puhul ja vastutama müüdud kaupade nõuetekohase kvaliteedi eest.
Etümoloogia
Liitsõna: jae (väike, väikeses koguses) + müüja. Sõna «jae» on vanavene laen, tähistab väikest osa või kogust.
Kasutusnäited
Jaemüüja ei tohi müüa alkoholi alaealistele, vastasel juhul ähvardab teda rahatrahv.
Toidupood on tüüpiline jaemüüja, kes ostab kauba hulgimüüjalt ja müüb selle edasi tavalistele ostjatele.
Veebikauplused on muutunud traditsiooniliste kaupluste kõrval üha olulisemateks jaemüüjateks.