metall
Metall on tahke keemiline element või sulam, mis juhib hästi soojust ja elektrit, peegeldab valgust ning on tavaliselt kõva ja plastne. Metallid moodustavad enamiku keemiliste elementide perioodilisustabelis.
Metall on tahke aine, mida iseloomustab metallläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning plastilisus. Metallid on temperatuuril tavatingimustes tahked (välja arvatud elavhõbe, mis on vedel) ja neil on kristalliline struktuur. Neid saab kuumutada, valada, sepistada ja vormida. Perioodilisustabelis moodustavad metallid enamiku elementidest – tuntumad on raud, vask, kuld, hõbe, alumiinium, tsingk ja plii. Metallid esinevad looduses nii puhtal kujul (näiteks kuld) kui ka maagikeemiliste ühendite koostises. Praktikas kasutatakse sageli metallsulameid, mis on kahe või enama metalli segunemise teel saadud ained. Näiteks teras on rauda ja süsinikku sisaldav sulam, pronks on vase ja tina sulam. Metallid on inimkonna jaoks olulised materjalid, mida kasutatakse ehituses, masinaehituses, elektroonikas, transpordivahenditena ning paljudes teistes valdkondades. Metallide töötlemine ja kasutamine on olnud inimühiskonna arengu oluline osa – ajaloolised perioodid nagu pronksiaeg ja rauaaeg on nimetatud just nende metallide järgi, mis tol ajal leidsid laialdast kasutust.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «metallum», mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast «metallon» (kaevandus, maak).
Kasutusnäited
Raud on kõige rohkem kasutatav metall tööstuses.
Elektrijuhtmed on valmistatud metallist, mis juhib hästi elektrit.
Kuld on väärismetall, mida on inimesed hindanud läbi ajaloo metallist ehtete ja müntide valmistamiseks.