väärismetall
Väärismetall on haruldane ja keemiliselt püsiv metall, millel on kõrge majanduslik väärtus ning mida kasutatakse eelkõige ehete, investeerimise ja tööstuse tarbeks. Tuntuimad väärismetallid on kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium.
Väärismetall on haruldane, väärtuslik ja keemiliselt väga püsiv metall, mis ei korodeeru ega hapene kergesti tavatingimustes. Väärismetallide hulka kuuluvad peamiselt kuld, hõbe, plaatina ning plaatinagruppi kuuluvad metallid nagu pallaadium, rodium, iriidium, osmium ja ruteenium. Need metallid on olnud läbi ajaloo hinnas nende harulduse, esteetiliste omaduste ja püsivuse tõttu. Väärismetalle kasutatakse laialt ehete ja kunsttoodete valmistamisel tänu nende läikele ja töödeldavusele. Kuld ja hõbe on olnud juba tuhandeid aastaid valuuta aluseks ning tänapäevalgi investeerivad inimesed ja riigid väärismetallidesse väärtuse säilitamiseks ja inflatsiooni eest kaitsmiseks. Lisaks dekoratiivsetele ja rahalistele eesmärkidele on väärismetallid olulised paljudes tööstusharudes: platiinat ja pallaadiumit kasutatakse katalüsaatoritest kuni elektroonikani, kulda kasutatakse elektroonikaseadmetes kontaktide jaoks ning hõbedat pildistamises ja meditsiinis. Väärismetallide hind määratakse üldjuhul rahvusvahelistel turgudel ning neid kaubeldakse börsidel, näiteks Londoni metallibörsil.
Etümoloogia
Liitsõna: vääris (väärtuslik, kallis) + metall. Sõna «vääris» tuleneb sõnast «väärt», mis tähendab kõrget väärtust või hinda omavat.
Kasutusnäited
Investorid ostavad majanduskriisi ajal sageli väärismetalle nagu kulda ja hõbedat.
Plaatina on väärismetall, mida kasutatakse autotööstuses katalüsaatorite valmistamisel.
Paljud riigid hoiavad oma valuutareserve osaliselt väärismetallides.