järjejutt
Järjejutt on mitmeosaline jutustavate teoste avaldamise vorm, kus lugu ilmub osade kaupa järjestikustes numbrites või episoodides, tekitades lugejates põnevust järgmise osa ootamise kaudu.
Järjejutt on kirjandusteos või narratiiv, mida avaldatakse osade kaupa teatava ajavahemiku järel, tavaliselt ajakirjanduses, ajakirjades, veebikeskkondades või televisioonis. Iga osa lõpeb sageli pöördelise hetkega või lahendamata küsimusega, mis kutsub lugejat või vaatajat järgmist osa ootama. Järjejutu vorm oli eriti populaarne 19. sajandi kirjanduses, kui paljud klassikalised romaanid ilmusid esmalt ajakirjade lehtedel osade kaupa enne raamatuna avaldamist. Eesti kirjanduses on järjejuttude avaldamine ajakirjanduses olnud tavaline praktika, eriti 20. sajandi alguses ja keskpaigas. Järjejutu eesmärk on hoida lugeja huvi pikema aja jooksul ja luua ootusärevust loo edasise arengu suhtes. Tänapäeval on järjejuttude vormi leidnud ka veebisarjad, taskuhäälingusarjad ja teleseriaalid, kus narratiiv jaguneb episoodideks. Järjejutu struktuur erineb tervikteosest selle poolest, et iga osa peab olema suhteliselt iseseisev, kuid samas jätkama üldist lugu.
Etümoloogia
Liitsõna: järje + jutt, kus 'järje' viitab järjestikusele avaldamisele ja 'jutt' jutustusele või loole.
Kasutusnäited
Charles Dickensi kuulsad romaanid ilmusid algselt järjejuttudena ajakirjades.
Ajakiri avaldas tema esimest romaani järjejutuna iga kuu.
Järjejutu iga osa lõppes põneva pöördega, et lugejad tagasi tuleksid.