jõumoment
Jõumoment on füüsikas suurus, mis näitab jõu võimet pöörata keha mingit telge ümber. Mida pikem on hoob ja mida suurem on rakendatud jõud, seda suurem on jõumoment.
Jõumoment (inglise keeles torque või moment of force) on füüsikas vektoriaalne suurus, mis iseloomustab jõu pöörlemist tekitavat toimet. Jõumoment arvutatakse korrutisena jõu ja hoovarrest – see on kaugus pöörlemisteljest punktini, kus jõud rakendatakse. Mõõtühikuks on njuutonmeeter (Nm). Jõumomendi olemus seisneb selles, et sama jõuga saab suuremat pöörlemistoimet, kui hoovariis on pikem. Seetõttu on pikema mutrivõtmega lihtsam muttrit keerata ja pikema käepidemega ust avada. Tehnikas ja inseneriküsimustes on jõumoment keskne mõiste masinate, mootorite ja mehhanismide projekteerimisel. Näiteks auto mootori jõumoment näitab, kui suure pööramisjõu mootor suudab tekitada. Suurema jõumomendiga mootor võimaldab kiiremini kiirendada ja paremini koormusi vedada. Argises keelekasutuses räägitakse jõumomendist sageli autoentusiastide seas, võrreldes erinevate mootoritüüpide omadusi. Diiselmootorid on tuntud oma suure jõumomendi poolest madalatel pööretel, mis teeb need sobivaks raskete koormate vedamiseks.
Etümoloogia
Liitsõna: jõud + moment (ladina momentum 'liikumine, liikumapanevus')
Kasutusnäited
Pikema mutrivõtmega on lihtsam mutrit lahti keerata, sest jõumoment on suurem.
Auto tehnilistes andmetes on märgitud maksimaalse võimsuse kõrval ka jõumoment njuutonmeetrites.
Füüsikatunnis õppisime arvutama jõumomenti valemiga M = F × r, kus F on jõud ja r hoovariis.