juba
Määrsõna, mis väljendab, et miski on toimunud varem või varem kui oodatud, sageli üllatust või ootamatust rõhutades.
Määrsõna «juba» väljendab peamiselt, et tegevus või sündmus on aset leidnud varem kui kõneleja või kuulaja eeldas, või et miski on juba praeguseks teoks saanud. Näiteks «Ta on juba kohal» tähendab, et isik jõudis kohale varem või kiiremini kui oodatud. «Juba» võib väljendada ka üllatust või imestust millegi kiiruse või varaseima toimumise üle, näiteks «Kas sa juba lähed?» Sõna võib anda edasi ka teatavat rahulolu või rahulolematust. Lisaks kasutatakse «juba» rõhutamaks, et miski on teatud aja jooksul saanud teoks või on püsinud pikka aega, näiteks «Ta töötab siin juba kümme aastat». Sõna võib väljendada ka jätkuvust või järjepidevust, eriti koos eitusega, näiteks «Ta pole juba päevadest helistanud». Eesti keeles on «juba» üks kõige tavalisemaid ajaväljendeid ja seda kasutatakse väga mitmekülgselt igapäevases suhtluses. Sõna võib asuda lauses erinevates positsioonides, kuid tavaliselt paigutub see enne tegusõna või öeldist. Väljendis «juba» sisaldub sageli varjatud võrdlus eeldatud ja tegeliku olukorra vahel.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu, vasteid leidub soome keeles (jo) ja teistes läänemeresoome keeltes. Pärineb muistsest ajaväljendite süsteemist.
Kasutusnäited
Lapsed on juba magama läinud.
Kas sa oled juba lõunat söönud?
Ta elab Eestis juba viis aastat.
Ma pole juba kuud teda näinud.
Kevad on juba ukse ees.