kaalukeel
Kaalukeel on kaalu oluline osa – vars või õlg, mille otstes asuvad kaalukausid ja mis pöördub toepunkti ümber, võimaldades võrrelda kahe eseme massi.
Kaalukeel on kaalu ehituslik osa, tavaliselt vars või õlg, mille mõlemasse otsa on kinnitatud kaalukausid või -sangad ning mis on keskel toetatud pöörlevale teljelele. Kaalukeel toimib võrdkaalulise kaalu põhimõttel: kui kaalukausidesse asetatakse võrdse massiga esemed, jääb keel horisontaalsesse asendisse. Kaalukeele põhimõte tugineb füüsikalise võrdkaalule – kui mõlemas kaalukausis on sama mass, on ka jõumoment mõlemale poole võrdne. Kaalukeelt kasutatakse traditsioonilistel võrdkaaludel, nagu apteegikaalu, turgukaalud ja vanaaegsetel messingkaaludel. Kaasaegses kasutuses võib mõiste esineda ka ülekandelises tähenduses – kaalukeelena võib tähistada midagi, mis määrab tasakaalu või otsustava tähtsusega tegurit.
Etümoloogia
Liitsõna: kaalu (sõnast kaal) + keel (vars, õlg). Eesti keeles kujunenud terminina kirjeldamaks kaalu varda või õlge.
Kasutusnäited
Apteeker asetis ained kaalukeele mõlemasse otsa kinnitatud kausidesse.
Vana messingkaalu kaalukeel kaldus raskema kaalu poole.
Turgunaised kasutasid kaalukeelega kaalu köögivilja kaalumiseks.