karikatuur

nimisõna neutraalne kunst

Karikatuur on piltkujutis, joonistus või kirjeldus, mis liialdab ja moonutab kujutatava isiku või nähtuse iseloomulikke jooni, sageli nalja- või kriitikaeesmärgil.

Karikatuur on kunstiline väljendusviis, kus kujutatava objekti – tavaliselt inimese, aga ka looma, eseme või nähtuse – iseloomulikke tunnuseid esitatakse tahtlikult liialdatult ja moonutatult. Karikatuuri eesmärk on tavaliselt humoorikas või satiiriline kommentaar, mis paljastab kujutatava nõrgad küljed, veidrused või vastuolud.

Karikatuure kasutatakse laialdaselt ajakirjanduses, eriti poliitilistel eesmärkidel, kus need kommenteerivad ühiskondlikke sündmusi ja tegelasi. Kunstivormina nõuab karikatuur head vaatlusannet ja oskust tabada olulisi detaile, mida siis võimendatakse. Hästi tehtud karikatuur on äratuntav vaid mõne joone järgi.

Laiem tähenduses võib karikatuuriks nimetada ka moonutatud või liialdatud kujutamist üldisemalt, näiteks kirjanduses või teatris. Sellisel juhul on tegemist stilistilise võttega, mis rõhutab teatud omadusi tegelikkusest enam.

Etümoloogia

Itaalia keelest caricatura 'liialdatud kujutis', mis tuleneb verbist caricare 'laadima, üle koormama, liialdama'. Levis Euroopa keeltesse 17. sajandil.

Kasutusnäited

Ajalehe esimesel leheküljel oli terav poliitiline karikatuur peaministrist.
Kunstnik joonistas tänavaäärde jalutajate karikatuure.
See filmitegelane on karikatuur ametniku kohta, ükski päris inimene nii ei käitu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt