käsklus
Käsklus on käskivas kõneviisis öeldud lause või ütlus, mis väljendab käsku, keeldu, nõuet või üleskutset tegevuseks.
Käsklus on keeleteaduses lauseliik, mis väljendab kõneleja tahet suunata kuulajat mingit tegevust tegema või tegemata jätma. Käskluse öeldis on tavaliselt käskivas kõneviisis (imperatiiv), näiteks «Tule siia!», «Ärge suitsetage!», «Oodake hetk!». Käsklaused võivad olla nii jaatavad kui eitavad. Eitavates käsklausetes kasutatakse eitussõna ära: «Ära mine!», «Ärge tehke seda!». Käsklused on igapäevases suhtluses väga tavalised ning nende tugevus võib varieeruda rangelt käsust kuni viisakani palveni, sõltuvalt intonatsioonist ja kontekstist. Grammatiliselt kuulub käsklus koos küsilause ja väitlausega eesti keele kolme põhilise lauseliigi hulka. Kirjaviisis lõpeb käsklus tavaliselt hüüumärgiga, kui väljendatakse tugevat käsku või nõuet, kuid võib lõppeda ka punktiga, kui tegemist on leebe palve või soovitusega.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «käsk», mille vaste esineb teistes läänemeresoome keeltes. Liide -klus on haruldane eesti keeles ja esineb peamiselt vanemais grammatikatermineis.
Kasutusnäited
Õpetaja kasutas tunnis palju käsklusi nagu «Võtke vihikud välja!» ja «Avage õpik leheküljel 25!»
Liiklusmärgid sisaldavad sageli käsklusi, näiteks «Peatu!» või «Anna teed!»
Retseptides kasutatakse käsklusi nagu «Sega hoolikalt» või «Küpseta 180 kraadi juures»