kastmine
Kastmine on vee andmine taimedele nende kasvu ja arengu toetamiseks, eriti kuival perioodil või seal, kus looduslikku sademeid ei ole piisavalt.
Kastmine on põllumajanduses, aedades ja haljastuses kasutatav tehnika, kus taimedele antakse kunstlikult vett, et tagada nende normaalne kasvamine ja arenemine. Kastmine on eriti oluline kuivadel perioodidel, kui looduslikud sademed on ebapiisavad, või piirkondades, kus kliima on kuiv. Kodu-uurides kasutatakse kastmist toataimede ja aiataime eest hoolitsemiseks. Kastmisel võib kasutada erinevaid meetodeid: käsitsi kastmist kastekannuga, voolikuga kastmist, piiskniisutusmeetodeid või automaatseid kastmissüsteeme. Põllumajanduses on kastmine oluline viljakuse suurendamiseks ja saagi tagamiseks. Õige kastmise juures tuleb arvestada taimede liigi, pinnase ja ilmastikuoludega – liigne kastmine võib kahjustada taimi ja põhjustada juuremädanikku, samas kui ebapiisav kastmine võib põhjustada taimede närbumist. Keskkonnateadlikes riikides, sealhulgas Eestis, rõhutatakse vee säästlikku kasutamist kastmisel, eriti kuumadel suvekuudel.
Etümoloogia
Tegusõnast «kastma», mis pärineb muinaseuropa algkeelest ja on suguluses teiste läänemeresoome keelte vastete ning balti keelte sõnadega, mis tähistavad märjaks tegemist või vedelikuga katmist.
Kasutusnäited
Kuival suvekuul vajab aed igapäevast kastmist.
Toataimed vajavad talvel vähem kastmist kui kasvuperioodi ajal.
Piiskniisutusmeetod võimaldab vee säästlikku kasutamist kastmisel.