kauneim
Kauneim on omadussõna 'kaunis' ülivõrre, mis väljendab ilu, esteetilise meeldivuse või harmoonilisuse kõrgeimat astet.
Kauneim on omadussõna 'kaunis' ülivõrde vorm, mida kasutatakse väljendamaks kõige suuremat ilu, esteetilisust või meeldivust võrreldavate objektide, inimeste, kohtade või nähtuste seas. Sõna märgib, et miski või keegi ületab kõiki teisi võrreldavaid oma ilust, harmoonilisusest või esteetilisest väärtusest. Kauneima määramine on sageli subjektiivne ja kultuuriliselt mõjutatud. Eesti keeles moodustatakse ülivõrre lõpetega -im või -eim (kaunis → kaunim, kuid häälikumuutuste tõttu ka kauneim on võimalik variant). Sõna leidub tihti võistluste ja konkurssidele viidates (nt «Eesti kauneim rand», «kauneim küla»), kirjanduses ja luules esteetilise väljendusena ning igapäevases keelekasutuses ilu hindamisel. Kauneima valimine võib põhineda nii objektiivsetel kriteeriumidel (nt arhitektuuriline harmoonia) kui subjektiivsel maitseotsustusel. Ülivõrret kasutatakse ka ülekantud tähenduses, väljendamaks midagi vaimset või abstraktset, näiteks «kauneim mälestus» või «kauneim hetk».
Etümoloogia
Tuletis omadussõnast 'kaunis', mis pärineb muinassoome algkeelest, kus tähendas algupäraselt kaugel asuvat või kõrget. Ülivõrre moodustatud liite -im abil.
Kasutusnäited
Žürii valis konkursi tulemusena kauneima koduhoia Viljandimaal.
Paljud peavad Norra fjorde maailma kauneimateks loodusvaatedeks.
See oli kauneim päikeseloojang, mida ma eales näinud olen.