keemiarelv
Keemiarelv on relvatüüp, mis kasutab toksiliste kemikaalide mõju inimeste, loomade või taimede tapmiseks või kahjustamiseks. Keemiarelvad on rahvusvaheliste konventsioonidega keelustatud massihävitusrelvad.
Keemiarelv on relv, mis kasutab ründevahendina mürgiseid keemilisi aineid, mis põhjustavad surma, vigastusi või ajutist võitlusvõime kaotust. Keemiarelvadeks loetakse nii toksilised kemikaalid ise (näiteks närvigaasid, lämbegaasid, villilised ained) kui ka nende kasutamiseks mõeldud laskemoon ja seadmed. Keemiarelvad kuuluvad massihävitusrelvade hulka koos tuuma- ja bioloogiliste relvadega. Ajalooliselt kasutati keemiarelvi esmakordselt suuremas mahus Esimeses maailmasõjas, kus said laialt tuntud kloorgaas, fosgeengaas ja sinarigaas. Hilisemad arengud tõid kaasa närvimürkide (sariin, VX, novitšok) loomise, mis on märksa surmavamad. Keemiarelvade konventsioon (CWC), mis jõustus 1997. aastal, keelab keemiarelvade arendamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise. Hoolimata keelust on keemiarelvi kasutatud konfliktides, näiteks Süüria kodusõjas. Keemiarelvade kasutamine loetakse sõjakuriteoks ja inimsusevastaseks kuriteoks.
Kasutusnäited
Rahvusvaheline kogukond mõistis teravalt hukka keemiarelvade kasutamise tsiviilelanike vastu.
Keemiarelvade konventsioon kohustab liikmesriike hävitama kõik oma keemiarelvade varud.
Esimeses maailmasõjas kasutatud keemiarelvad põhjustasid kohutavaid kannatusi ja tuhandete sõdurite surma.